Tänu viimse kahe aasta lumerohketele talvedele on paljud inimesed uuesti hakanud eelistama vahepeal vanamoodsaks peetud punutud võrkaeda. Kas punutud võrkaed on vastupidavam kui keevisvõrgust ehitatud aed? Kuna punutud võrkaia silmasuurus on üldjuhul kõikidel tootjatel 50x50mm siis praktiliselt ainukeseks võrgu tugevuse näitajaks võrgutraadi diameeter, nn Vene ajal müüdava tsingitud võrgutraadi diameeter oli tavaliselt 3mm,
Võrkaiad on tehtud tsingitud traadist ja on kas kokku keevitatud ( keevisvõrgud) või kokku punutud (punutud võrgud). Põhiliselt leiab võrkaed kasutamist kruntide vahepiirete ehitamisel ja suuremate lao- ja tööstushoonete perimeetrite piiramisel. Võrkaia eeliseks võrreldes teiste piiretega on kiirem paigaldus, ilmastikukindlus ja soodsam lõpphind, samas ei paku võrkaed eraldatust ja ei kaitse müra eest, samuti ei [...]
Võrkaed on enimlevinud kerge konstruktsiooniga piirdeaia tüüp. Võrkaeda kasutatakse põhiliselt kruntidevahelise piirdeaiana ning suurte alade piiramiseks, samuti kasutatakse võrgust piirdeid sageli tööstusobjektide ja laohoonete piiramiseks. Võrkaia paigaldus algab tavaliselt perimeetri mõõtmisest ja postiaukude märkimisest, kaevamisest/puurimisest minimaalselt 700mm sügavusele. Jälgida võiks, et postisamm ei ületaks 2700mm. Iga alguspost, lõpupost ja väravapost tuleb toetada kaldtoega, nurgapostide tugevdamiseks kasutatakse kahte […]